Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kelle kantseldada jätame maavarad?

    Marko Pomerants.Foto: Raul Mee

    Maapõuevaldkond peaks jääma keskkonnaministeeriumi hallata, kirjutab keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL).

    Kodanikud eeldavad õigustatult riigilt maapõueressursside heaperemehelikku ja perspektiivitundega kasutamist. Kahjuks pole Eestil pikaajalist tervikettekujutust, kuidas, kui palju ja mis eesmärgiga maapõues peituvat ressurssi ühiskonna hüvanguks kasutada.
    Meil on küll arengukavasid ja raamdokumente, kuid need käsitlevad eri maavarasid ja loodusressursse üksiti. Selge ja pikaajalise peremehepoliitika puudumine on viinud meid olukorrani, kus ettevõtjad räägivad ühe valjemal häälel sektori probleemidest ning ootavad võluvitsana toimivaid lahendusi.  Teisalt pole meil selget arusaama, millist keskkonnamõju me ühiskonnana oleme valmis aktsepteerima ja kuidas seda kompenseerida. 
    Jalgratas on juba leiutatud
    80 protsenti maapõue valdkonnaga seotud tegevustest on seotud keskkonna küsimustega ja seeläbi keskkonnaministeeriumi ja haldusalaga.  Keskkonnaministeeriumi tegevust maapõue valdkonnas on tihti nähtud valdkonna arengu piirajana, tuleks aga näha hoopis selle võimaldajana. Selleks, et maavarad üldse kasutusele saaks võtta, tuleb muuta nende maapõuest eemaldamise, kaevandamise ja hilisema töötlemise keskkonnamõjud ühiskonnale vastuvõetavaks. See arusaam kehtib mis tahes laadi keskkonnaluba eeldava keskkonnategevuse korral.
    Valdkonna jagamisel hakkaksime aga taas jalgratast leiutama, sest kõik vajalikud struktuurid ja kompetentsid maavaradega tegelemiseks on keskkonnaministeeriumis ja haldusalas olemas. Selle struktuuri pimesi lõhkuma hakkamine enne, kui paika on saanud pikaajaline maapõuepoliitika, ei ole kuidagi mõistlik. Võib olla saame hoopis tõukeratta, mida allamäge liikudes raske pidurdada ja ülesmäge liikudes pole kusagilt mujalt kui oma sääre seest lisakäiku leida. Mõistlik oleks hoopis olemasolevale kaadervärgile vajaliku poliitilise toetuse, piisava rahastuse ning selgesõnalise eesmärgiga hoog sisse anda.
    Kindlasti on majanduslik ning majandusministeeriumi roll maapõue valdkonnas vajalik ja koostööd tuleb tõhustada, kuid see ei ole ka praegu kuidagi piiratud või takistatud. Head tahet saaks näidata, liikudes esmalt edasi maapõueseaduse eelnõuga, mis näeb ette valdkonna regulatsiooni lihtsustamist ning arvestab maavarade kasutuselevõtul nii keskkonna- kui sotsiaalmajanduslikke aspekte.  
    Põhjusi, miks maapõuevaldkond peaks jääma keskkonnaministeeriumi hallata:
    1) kõik vajalikud struktuurid ja kompetentsid maavaradega tegelemiseks on keskkonnaministeeriumis ja haldusalas olemas ning vajadus täiendavaid pädevusi või ülesandeid juurde tekitada puuduks;
    2) keskkonnaametil on uuringu- ja kaevandamislubade taotluste menetlemise ja andmise struktuur ja kogemus. Samuti saaks edasi toimida vajalik maapõue valdkonda puudutav keskkonnajärelevalve keskkonnainspektsiooni kaudu;
    3) valdkonnaga on tihedalt seotud ka keskkonnaministeeriumi teiste sisuosakondade töö (näiteks põhja- ja pinnavee ning välisõhu kaitse, jäätmetekke vähendamine, looduskaitse jms), mis on oluliseks sisendiks maapõue poliitika kujundamisel ning valdkonna õigusaktide väljatöötamisel. Lisaks sisuspetsialistide tööaja kokkuhoidmisele, võimaldab ühise katuse all valdkonna töö tegemine ka tugi- ja administratiivkulude kokkuhoidu;
    4) riik ajaks üht, mitte kaht maapõueressursside uurimise ja kasutamise poliitikat, mis minimeerib ka topeltregulatsioonide ja vasturääkivate signaalide väljasaatmise ohtu;
    5) valdkonna lõhkumine tekitaks segadust sektori inimeste seas ja võimaldaks asjaosalistel teatavat laveerimist vastandades ühe ministeeriumi seisukohti teisele ning suurendaks bürokraatiat ja asjatut „asja ajamist“, mis tuleneks pidevast positsioonide omavahelise koordineerimise vajadusest;
    6) Eesti riiki esindaks maapõuealastes küsimustes Euroopa Liidu institutsioonides üks minister ja ametkond, kes tegeleb Eesti maapõuesektori ja riiklike huvide kaitsmisega selles valdkonnas. Euroopa Liidu õigusaktidest ja poliitikatest tulenevalt tuleb maapõue valdkonna haldamisel lähtuda eelkõige looduskeskkonnast ja majanduskeskkonna kaalutlused peavad asetuma laiemasse ökoloogilisse tervikpilti.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.